Flytvästar

Ujuvvestil ja päästevestil on suur vahe.

Kui vette kukkunu ei ole mingil põhjusel teadvusel, (põhjuseid võib olla palju: keha alajahtunud, põrutus, füüsiline vigastus) siis on oluline , et seljas oleks just päästevest, mitte ujuvvest. Päästevesti abil tõuseb vette kukkunu vee peale, ka aitab päästevest hoida pead veest väljas ning keerab vette kukkunu õiget pidi. Pea hoidmiseks on sellisel vestil krae. Lisaks nn. tavalisele päästevestile on olemas veel ka päästevestid mis täituvad CO2 gaasi abil. Neid veste nimetatakse ka paukvestideks ning neil on reeglina pead toetav krae. Paukvestid võivad olla nii manuaalselt kui automaatselt (kokkupuutel veega) gaasiga täituvad, ning selleks on vestil CO2 balloon.
Lisaks päästevestile on olemas ka ujuvvestid , sageli nimetatakse neid ka ohuvest või siis ohutusvest. Need vestid ei ole sobilikud kauaaegseks vees püsimiseks. Ujuveest ei taga keha õiget asendit vees, seega vette sattunu tuleb kiiresti veest välja tuua. Ujuvvest sobib seega kasutamiseks kui abi on lähedal ning kandja oskab hästi ujuda ning ei ole kaotanud vees teadvust.
Päästevahendite klassifitseerimisel kasutatakse mõistet kandevõime ning neid tähistatakse 50 N, 100 N, 150 N, 275 N (N – njuuton).

50N- Kasutatakse kui päästeabi on ligiduses, ei ole päästevest vaid ohutusvest
100N- Kasutamiseks rannalähedases vees
150N- Kasutamiseks avamere äärmuslikes tingimustes, halva ilma riietusega
275N- Kasutamiseks avamere äärmuslikes tingimustes, raskete tööriiete korral

Rohkem infot päästevestide kohta leiad siit.